Kanaarid

Kanaari saared

Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17 autonoomsest piirkonnast.

1927. aastal jaotati Kanaari saared kaheks provintsiks: lääneprovintsiks (pealinn: Santa Cruz de Tenerife) ja idaprovintsiks (pealinn: Las Palmas de Gran Canaria). Kanaari saarte valitsus töötab neli aastat Santa Cruz de Tenerife's, järgmised neli aastat Las Palmas de Gran Canaria's. Linn, kus valitsus parajasti asub, ongi piirkonna pealinn.

Arhipelaagi pindala on 7447 km², elanike arv on 2 155 000. Arhipelaag koosneb seitsmest suuremast ja kuuest väiksemast vulkaanilise päritoluga saarest. Saarestiku suuremad saared on Tenerife (2034 km²), Fuerteventura (1660 km²), Gran Canaria (1560 km²), Lanzarote (846 km²), La Palma (708 km²), La Gomera (370 km²) ja El Hierro (269 km²).

Saared on vulkaanilised ja mägised, kuid erinevad üksteisest maastiku ja kliima poolest. Kõrgeim tipp on Tenerifel asuv Teide vulkaan (3718 m), mis on ühtlasi kogu Hispaania kõrgeim tipp. Kanaaridel on pehme, lähistroopiline kliima. Saartel on palju endeemseid taime- ja loomaliike. Saartest möödub Kanaari hoovus.

Kanaari saarestikku kuulub 13 saart, millest 7 on suuremad ja 6 väiksemad. Suuruse järjekorras: Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma ja Hierro. Väiksemad saared on: La Graciosa, Alegranza, Isla de Lobos, Montaña Clara, Roque del Oeste ja Roque del Este.