Matkarada San Pedrost Agaeteni

 Matkarada San Pedrost Agaeteni

Matka alguspunkt: San Pedro

Matka lõpp-punkt: Agaete või Puerto de Las Nievas

Matka pikkus: 8,3 km

Matka kestvus: 4 tundi

Matka raskustase: keskmine

San Pedrosse saad sa mitmel moel, kas bussiga või autoga.

Kui bussist väljute, pöörake kohe paremale ookeani poole, seejärel laskuge trepist alla küla keskuse poole. Möödute kirikust ja teisest bussipeatusest, järgige viitasid Tamabada ja Berbique. Peale silla ületamist on veel üks teeviitade komplekt. Kõndige mööda sillutatud Camino de los Romero teed ja jõuate kohviistanduse juurde. Kui soovite, võite sisse astuda.

Peale kohviistandust jätkake sillutatud teed mööda üles ja jõuate matkaraja algusesse, mis on viitadega tähistatud.

Kui tulete autoga, peate parkima küla keskusesse. Matkaraja algusesse kahjuks parkida ei ole võimalik.

Järgige viitasid ja olge SL-2 teel. Kohe alguses avanevad lummavad vaated Agaete orule ja valgele San Pedro külale. 

Edasi minnes põldude  ja mandlipuude vahel jõuate Berbique koobasteni. 

Rada muudkui tõuseb ja varsti jõuate raja kõrgeima punktini - Era de Berbique, kus asub suur munakivisillutisega ring. Sellest punktist näete ookeani ja saare looderannikut. Siin asub ka mitme matkaraja ristumispaik: S-90 (Tamadaba/Artenara), SL-2 (Sand Pedro) ja meie rada Agaete.

Järgige Agaete silti. Tasane rada läbib nõlvad ja viib terrasspõldudele, kus vilja koristati kuni 18. sajandi lõpuni.

Turvaline, kuid kitsas rada viib musta vulkaanilise settemäe juurde – kahe sügavalt raiutud kuristiku vahele. Rada hakkab minema allamäge. Vasakul näete Roque Faneque'i kaljusid. Sinust paremal on näha Agaete ja Puerto de las Nieves.

Teie rada ristub üsna pea suure musta rajaga. Pöörake paremale ja järgigr rajatähiseid. 

Järgmisel radade ristmikul on teil kaks võimalust - kas keerate Agaete või Puerto de Las Nievesi poole. Viimane rada ei ole märgistatud, kuid peaks olema hõlpsasti jälgitav.

Kui valite tee sadamakülasse, olge ettevaatlikud tee ületamisel. Nimelt see rada ristub GC-200 autoteega. 

Nii Agaetest kui ka Puerto de las Nievesest on täpsemalt võimalik lugeda eraldi postitustest.

Matkarajad

 Matkarajad

Siin toon välja mõned matkarajad, kus oleks huvitav matkata.

Enamus matkaradade kohta hakkan kirjutama ka eraldi postitust - kuidas sinna pääseda, mis seal näha oleks ja kui raske see ettevõtmine tuleb.

1. Matkarada San Pedrost Agaeteni

Lühike ajalugu

 Lühike ajalugu

Kanaari saarte nimetuse tekkimise osas on kaks teooriat.

Esimene teooria kinnitab, et saartel oli palju koeri (canis) ning selle alusel nimetati need koerte saarteks - Kanaaride saared.

Teine teooria väidab, et saared on nimetuse saanud Põhja-Aafrika hõimult (ladina keeles canarii). 

Saarte elanike elu muutus täielikult peale vallutusi. Sellepärast alati mainitakse saarte kombeid ja traditsioone enne ning pärast vallutamist Hispaanlaste poolt.

Arvatakse, et saarte esimesed asukad saabusid Põhja-Aafrikas 5-1 sajandil eKr. teada ei ole, kuidas nad saartele saabusid, kas nad olid ise meresõitjad või toodi nad siia teiste poolt nagu roomlased või foiniiklased.

Vallutajad leidsid saartele saabudes eest üsna hästiorganiseeritud ühiskonna. Põlisrahvaste sotisaalset taset võis määrata soengu, habeme, riietuse ja relvade abil.

Kõigil saartel oli sarnane valitsemisvorm - pealiku otsused olid kõigile kohustuslikud. Tamaranis ehk Canarias (Gran Canaria) oli pealik Guanarteme, Tenerifel aga kutsuti pealikku Mencey. Lisaks haldas iga tsooni aadlik, kes tegutses valitseva pealiku eestkoste all.

Teine saartele iseloomulik tunnus oli territoriaalne jaotus kantoniteks ehk aadlike juhitud aladeks. Enne vallutusi olid saared jaotatud järgmiselt:

Gran Canarial (10): Gáldar, Telde, Agüimes (või Araginez), Tejeda, Aquexata, Agaete, Tamaraceite, Artebirgo, Artiacar ja Arucas.

Tenerifel (9): Anaga, Taoro, Tegueste, Tacoronte, Icode, Daute, Adeje, Abona ja Güimar.

La Palmal (12): Tihuya, Tamanca, Ahenguareme, Tigalate, Tedote, Tenagua, Adeyahamen, Tigaragre, Tagalguen, Tixarafe ja Aceró.

La Gomeras (4): Agana, Orone, Hipalan ja Mulagua.

Fuerteventuras (2): Guise ja Ayose.

Lanzarotel (1) valitses vallutamise ajal kogu saart üks pealik Guadarfia; samamoodi El Hierros (1), mille pealik oli Armiche.

Lisaks oli saartel veel palju ühist. Näiteks kõikide saarte aborigeenid uskusid ja kummardasid kõrgeimat jumalat, kellele nad annetasid et saada kaitset ja head saaki. Saartel praktiseeriti laialdaselt mumifitseerimist. Aasta algas juunikuus, sest sel ajal kogutiu saaki ning selle raames peeti suuri pidustusi.

Õigust mõisteti tavaliselt saare kõrgematel kohtadel. Kohtupidamiseks olid loodud ringikujulised platsid. Hea ülevaate nii õigusemõistmisest kui ka muudest traditsioonidest aborigeenide ajastul saab Mundo Aborigeni muuseumis.

Gran Canaria

Gran Canaria (aborigeenide ajal oli saare nimetus Tamaran) oli jagatud 10 eraldi kantoniks. Sisemiste vastuolude tõttu jäi nendest 10 lõpuks järgi kaks suurt valdust -  Algaldar ja Telde .Agaldari eesotsas oli Gaunache Semidan ja Teldet juhtis Bentagache. Pärast nende surma haldusjaotus muutus ja tervet saart juhtis Thenesor Semidan, Guanche vennapoeg. Seaduslik pärija oli küll tema tütar Arminda, kuid ta oli sel ajal ainult 8 aastane.

Guanchel ja Bentagachel oli õigus kokku kutsuda koosolekuid ja neid juhatada, osalesid õigusmõistmises ja haldasid kogu oma valduse majandust. Juhtimises aitasid neid 6 sõjakaptenit, kelle kohus oli ka juhte nõustada. 

Lisaks oli saarel usujuht Faycan. Nende kohustus oli kinnistada religiooni, läbi viia religioosseid rituaale. Lisaks Faycanile oli religioosses kultuuris oluline osa maguadadel. Nemad olid vahendajad jumaliku ja maise vahel.

Aborigeenide elu

Kanaaride majadnus põhines peamiselt põllumajandusel ja karjakasvatusel, kalapüügil ja vähesel määral ka jahipidamisel. Kariloomadest  kasvatati peamiselt kitsi, lambaid ja sigu. AInukesena Gran Canarial oli majandus sedavõrd arenenud, et toitu ladustati ja sellega ka kaubeldi. Loomadelt saadi liha ja piima, millest valmistati ka juustu, samas kui nahkadest, luudest ja kõõlustest valmistasid nad oma riideid ja tööriistu, nagu konksud, nõelad ning samuti kaelakeed jne. Põliselanikud harrastasid rändkarjatamist, st. loomade üleviimine ühest piirkonnast teise karjamaa leidmiseks. Rannikualadel oli väga oluline ka kalapüük. 

Gran Canarial tootis rohkem toiduaineid, sest siin saarel oli palju vett. Sellel saarel voolas kuristikes ja kanjonites rohkem vett kui naabersaartel. Selle abil sai toiduaineid ladustada kaljudesse spetsiaalselt tehtud aitadesse. 

Aborigeenide kiri oli Liibüa-Berberi (Põhja-Aafrika) päritolu, see on dokumenteeritud kõigil saartel. Kanaari aborigeenide kultuuris torkab silma religiooni ja igapäevaeluga seotud esemete suur mitmekesisus, näiteks iidolid. Ebajumalad on religioossed tegelased, tavaliselt inimese või looma kujul, valmistatud peamiselt savist, kuigi esineb ka kivist. Nende hulgast paistab Gran Canarial silma Tara iidol, millel on mehelikud ja naiselikud omadused ning mida peetakse viljakuse sümboliks. See kuju on Kanaari saarte muuseumis ja seda peetakse Kanaari saarte identiteedi ikooniks.

Teised saarte esinduslikud kultuuriilmingud on gravüürid ja koopamaalingud. Graveeringud olid kiviriistadega tehtud sisselõiked või lõiked kaljusse, maalid aga pintslitega või lihtsalt sõrmedega. Graveeringud ilmusid mägedele, kaljudele ja kuristikele, kohtadele, mis tavaliselt tähistasid hõimude või kantonite piire. Gran Canarial paistavad silma geomeetrilised koopamaalingud, näiteks Cueva Pintada de Gáldaril või need, mis kujutavad selliseid figuure nagu Barranco de Balos Agüimeses.

Üks populaarsemaid Kanaari aborigeenide elemente on pintaderas, väikesed savi- või puidutükid, mida leidus peamiselt Gran Canarial. Nende kuju oli väga varieeruv (ruudukujuline, ristkülikukujuline, kolmnurkne, ringikujuline, rombikujuline jne). Neid kasutati keha või nahkade värvimiseks või pealike pitsatite valmistamiseks.

Riietuseks kasutati peamiselt pilliroogu, palmilehti ja loomanahku. Kasuatti ka ehteid, mida valmistati palmilehtedest, merekarpidest ning aborigeenid kasutasid ka kehamaalinguid.

Põlisasukate religioossed tõekspidamised olid tihedalt seotud loodusega ning selle nähtustega. Nad kummardasid päikest (jumal Magec) ja kuud (jumal Achuguayo) ning viisid läbi rituaale, et kutsuda esile vihma (Achaman, taevajumal ja kõrgeim jumal).

Mõningaid reljeefielemente, nagu mäed ja kaljud, peeti pühaks, kuna need olid jumalatele lähemal ja võimaldas nendega kontakti saada, näiteks Roque Bentayga Gran Canarial, Montaña de Tindaya Fuerteventuras, Roque Idafe La Palmas ja Teide mägi aastal Tenerife.

Praktiseeriti mumifitseerimist, mis seisnes sisikonna kehast eemaldamises, pesemises, päikese käes kuivatamises ja säilimist aitavate looduslike ainetega täitmises. Pärast seda mähiti muumia nahkadesse.

Saarte vallutamine

Saarte vallutamisest ja arengust on tulemas lähiajal eraldi täpsem postitus.

Peidetud kohad Gran Canarial

 Guayedra rand

See vaikne rand asub saare läänekaldal. Rannast on väga ilus vaade nii sisemaal olevatele mägedele kui ka Puerto de las Nievas sadamale. Kui tahate nautida lisaks rahulikule rannale ka silmailu, minge sellise ajavaruga, et olete seal päikeseloojangul. Sel ajal on just imeline vaade sadamale. Samas õnnestub teil ehk ka näha sadamsse saabuvat või sealt lahkuvat kiirlaeva.

Rannas enamasti turiste ei käi, vaid kohalikud naudivad seal rannamõnusid ilma suurte rahvahulkadeta.

Kui õnnestub tõusu ajal randa külastada, on ka sealsed looduslikud basseinid vett täis ja saate ka nendes mõnuleda.

Charco de los Espejos

Siin asub väikesel maa-alal üsna mitu suurt looduslikku basseini. Kellele meeldib fotograafia, siis just siit saab vapustava pildi Punta Sardinia tuletornist ning selle peegeldusest basseinidesse. 

Basseinides on ohtralt krabisid. Kui sinna jõuate, siis nad muidugi peidavad ennast. Kuid kui natuke aega olete vaikselt ja liikumatult, hakkavad nad taas oma peidukohtadest välja tulema.

Asub see kaunis koht saare loodetipus.

Ventana de Morro (Morro aken)

Seda on võimalik külastada ainult kogenud mägimatkajal. Sinna jõudmiseks ei ole tasast teed, vaid tuleb kõndida kaljuserval. Vajalikud kindlasti õiged matkajalatsid ja kogemus mäeveerul matkamisel.

Kui aga sinna jõuad, on vaade väga ilus. Näed Roque Nublot ja ilusa ilmaga ka Teidet Tenerifel. 

Kuid veel kord, hinnake enne oma võimeid ja kogemusi ja kui arvate, et suudate - minge. Olete seal keset pilvi.

Asus see iludus vähem kui 100m kaugusel Pico de las Nievese vaatepunktist.

Los Azulejose matkarada

Los Azulejose matkaraja tipus on naturaalne bassein, kus on võimalik ka vees käia. Kui matkarada mööda ülespoole tõusete, siis vaated lähevad aina paremaks ja näete kui värviline see ala tegelikult on. 

Suundudes kose jalamile ja seejärel joa tippu, avaneb suurepärane vaade vikerkaarekividele, mida tuntakse kui "Los Azulejos De Venoguera". Kivimikihid tunduvad oranžid, kollased ja türkiissinised tänu magmale, mis sattus niiskesse keskkonda, mis seejärel muutis ümbritseva piirkonna mineraalset koostist. Tõeliselt vapustav looduslik protsess.

Kui lähete sinna supluse eesmärgil, peaksite ajastama selle talvekuudele. Kuival ajal võib oja ära kuivada ning basseinis ei ole tilkagi vett.

Matka ette võtmiseks ole kindel oma oskustes ja kindlasti on vajalikud korralikud matkajalatsid.

Aldea rand

Kui arvate, et see on taas üks tavaline pisike rand, siis jah, on küll. Kuid sinna randa ja seal olevasse looduslikku basseini pääseb tunneli kaudu. See on omaette rännak. 

Rand on turistidest üsna tühi ning enamuses käivad seal kohalikud.

rand on üsna kiviklibune nagu ka kõik teised rannad, mis ei ole just turistide piirkonnas.

Asub see saare läänerannikul.

Kohale jõuda saad ainult autoga nagu ka teistesse salajastesse paikadesse.

Pisarate org (El Valle de Las Lagrimas)

Sellesse orgu viib nii kitsas tee, et vahepeal tahakski nutma hakata. Tunne on nagu läheks maailma lõppu. See on väga populaarne jalgratturite seas.

Olge valmis autoga sellel teel tagurdama, sest see on tõepoolest kitsas ja mõnes kohas kaks autot üksteisest mööda ei mahu.

Sellesse orgu viib tee numbriga GC-606. See saab alguse La Aldeast, eelmises lõigus olevast rannalinnakesest.

Kuna sõit viib üsna mäe otsa, siis varuge ka soojemaid riideid.

Vaated, mis sealt avanevad, on väga ilusad. Sinna jõudmiseks peab vaeva nägema, kuid see on seda väärt.

GüiGüi rand

Kui tahate randa, kus inimesi ei ole ja kuhu ei pääse autoga ligi, siis see on Güi Güi rand.

Sinna saab paar tundi matkates või kui võtate veetakso. Sinna kindlat veetaksot ei lähe, seega peate selle tellima kellegilt.

Selles rannas ei ole ei maju ega kohvikuid ega ka teisi inimesi. Kui tahate rahulikult aega veeta, ujuda ja päikest võtta, siis tehke see ponnistus ja minge sinna. Rannas on ilus liiv ja ei ole palju kive.

El Bufadero de la Garita

See idakaldal asuv koht on parim oma elu üle järele mõtlemiseks, meditreerimisega tegelemiseks. Parim aeg selle külastamiseks on tõusuvee ajal. Veejugadega kaasneb ka omapärane heli.

Ilus on seal vaadata päikeseloojangut, niisama istuda ja kuulata veekohinat. 

El Bufadero de Tauro

See on veel üks peidetud koht läänekaldal. Kalju sees asuv väike bassein. Sinna minnes peab olema kindel, et tulemas ei ole tõusu, millega võib see minna vett täis ning jääte nagu lõksu.

 Rannad Gran Canarial

Gran Canarial on väga palju randasid nii väikseid kui ka suuri. Nii peidetud kui ka kõigile teada.

On mitmeid nudistidele mõeldud randu või mõnnes rannas teatud osa. Osad lõunas asuvad rannad on ka gayrannad. Eraldi sihtgrupile rannas võivad viibida ka kõik teised. teinekord nudistide rannas võidakse natuke viltu vaadata, kui teil on riided seljas.

Playa del Ingles

Nagu nimetus ütleb asub see rand Playa del Inglesis, Maspalomase linnaosas. Rand on üks suurimaid saarel ning alati täis inimesi. Leidub palju söögikohti ja saab harrastada veesporti.

See rand on nii pikk ja koosneb erinevatest osadest. Saate jalutada mitmeid kilomeetreid ja otsida endale sobiv koht.

Sellesse randa minnes peab arvestama üsna suure tuulega.See puhub seal peaageu kogu aeg. 

Rannas võib toimuda erinevaid üritusi.

Sellest rannast saab edasi minna läbi düünide Maspalomase randa.

Maspalomase renda (Playa de Maspalomas)

Siia randa saab eraldi Maspalomase keskusest või Playa del Inglesist.

Playa del Inglesist tulles läbi düünide peate arvestama, et düünid on looduskaitseala. Seal liikumiseks on loodud eraldatud teed. Sellest kõrvale astudes võite halvimal juhul saada üsna kopsaka trahvi.

Tulles düünide poolt läbite selle ranna mitu osa: nudistid, gayrand, pererand ja viimasena kõikide rand. Ranna pikkus on umbes 1 km.  Rand lõpeb Maspalomase majaka juures. Tuletorn on 55 m kõrgune. Esimest korda pandi tuletorn tööle 1890 aastal ja oli teejuhiuks Euroopa ning Ameerika vahel sõitvatele laevadele. 

Rand on liivane nagu Playa del Ingles, kuid vette minnes leiate seal palju kive. Olge ettevaatlikud. Suurte tuulte korral on rannas palju surfareid.

Melonerase rand (Playa Meloneras)

Melonerase rand asub Maspalomasest mööda rannapromenaadi jalutades. Rannas on ilus hele liiv, kuid vette minnes ootab teid ees kivine üllatus. Olge ettevaatlikud - kivid on libedad.

Rannas on kaubanduskeskus, kus küll enamus pindasid on suletud, kuid on mitmeid söögikohtasid. Keskuses on ka baar, mis asub ranna kohal ja sellest on väga ilus vaade ookeanile.

Playa de San Agustin

Maspalomase linnaosas San Agustin omab omanimelist randa. Ranna läheduses on söögikohti üsna palju. See rand on palju rahulikum kui Playa del Inglesi ja Maspalomase rannad. See 600m pikkune rand on ka lainete poolest palju rahulikum kui eelmised. 

Playa Anfi del Mar

Anfi randa koos Amadoresega peetakse saare ilusamateks. Asub see lõunarannikul, kui Maspalomasest minna Mogani poole.

Ranna teeb eriliseks see, et seal kasvavad palmid. Ka see on põhjus, miks peetakse seda ilusaks rannaks. See ei ole just väga suur, kuid sinna mahub üsna palju inimesi veemõnusid nautima.

Rand on nagu teised suuremad rannad kuldsete liivadega, väheste lainetega ja just lastega peredele hea rannamõnude nautimiseks.

Ranna ääres on väike kaubanduskeskus ning söögikohad.

Playa Puerto de Rico

See rand asub samanimelises imeilusas linnakeses. Loodud on see linn just turistidele - täis baare, restorane ja hotelle. Puerto Ricos on ka oma sadam nagu peaaegu igas ookeaniäärses linnas sellel saarel.

Vesi läheb siin üsna kiiresti sügavaks.

Rand ei ole väga suur, leiate siit üsna palju söögikohti.. Siit väljub ka veetakse mitmesse lähedalasuvasse randa nagu Arguineguin, Puerto de Mogan ja Anfi.

Kuna rannas on jahisadam ja olemas ka lainemurdjad, ei ole selles väga suuri laineid. 

Playa Amadores

Amadorese randa saab ka Puerto Rico rannast jalutades mööda promenaadi. Kellel viitsimist võib käia korraga kahes rannas.

Vesi läheb siin üsna kiiresti sügavaks.

Amadorese rand on kaitstud kahe tammiga, kristalselge vesi ja peaaegu ilma laineteta. 2004 aastal omistati sellele rannale sinilipu sertifikaat, just selle ranna kvaliteetsete teenuste eest. Selles rannas on mugav ka liikumispuudega inimestel vees käia.

Amadorese randa peetakse koos Anfiga üheks ilusamaks sellel saarel. Rannas on üsna palju söögikohti ja väike pood. Rand on üsna suur, nii et sinna mahubv piisavalt inimesi päikest ja vett nautima. 

Puerto de Mogan

Gran Canaria Veneetsiaks kutustavas linnakeses on pisike samanimeline rand. Siin saad nautida nii rannamõnusid kui ka harrastada veesporti.

Vesi läheb üsna kiiresti sügavaks. Kuna rand asub väikeses lahesopis, on see enamasti sooja veega.

Ranna ääres on üsna palju söögikohti.

Las Canteras

Las Canterase rand asub Gran Canaria pealinnas Las Palmases. Seda randa peetakse ka üheks ilusamaks ning paremaks linnarannaks Euroopas. Ranna pikkus on peaaegu 3 kilomeetrit ning seda ääristab kena promenaad. Selle ääres on palju erinevaid söögikohti, poode,  saab kasutada veespordi teenuseid ning niisama rannas päevitada. Rannas on eraldi lastealad, saab snorgeldada isegi surfarid on kohal. Rannas on kohal vetelpääste.

GüiGüi rand

See rand on natuke peidus ja sinna ei saa isegi autoga ligidale. Randa on võimalik jalgsi minna, see teekond kestab umbes 2 tundi. Samuti saab sinna Moganist veetaksoga. Rand on üsna vaikne just tänu sellele, et sinna ei pääse autoga. Vesi on selles kristalselge ja sobib just neile, kes ei soovi rannas suuri rahvahulkasid.

Playa Las Nieves

Asub see rand samanimelises sadamalinnakeses. Rand on kivine ja kui sadamasse tuleb mõni Tenerife laev, siis ka tekib laineid. Selles linnakeses asub ka looduslikke basseine, mis on tehtud vanast soolakaevandusest. Sellest ka nende nimetus Las Salinas. Sinna on Nievese rannast natuke jalutada, kuid see elamus tasub ennast ära.

Kuna pealinna kohalikud armastavad seda väikest sadamalinna, siis turistil on mõtekas minna nii söögi- kui ka rannamõnusid nautima tööpäevadel. Nädalavahetusel ja riiklikel pühadel on see linnake pealinna kohalike täis ja tekivad üsna pikad järjekorrad nii söögi ootamisel kui ka looduslikes basseinides.

Playa Guayedra 

See rand on nudistide paradiis. Rand on tumeda liivaga ja asub väga kaunis kohas. Ääristatud on rand suurte kaljudega, mille tipus on Tamabada, üks paremini säilinud kanaaride männimets.

Rand asub Agaete linna lähedal.

Playa Sardina de Norte

See pealinnas asuv rand on sukeldujate lemmik. Loomulikult käib seal ka teisi, eriti on see populaarne lastega perede seas. Ranna lähedale saab ka autoga sõita.

Playa de Tufia

Telde piirkonnas on üsna palju väikseid randasid. Üks tumeda liivaga rand on Tufia. See on sukeldujate lemmikpaik. Kui lähete rannamõnusid nautima, soovitame seda teha mõõnaga - vastasel korral võib rannaosa olla üsna väike. Samuti on see kohalike lemmik - seega on turistidel soovitatav seda vältida nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.

El Agujero

Siin on rannaosa üsna väike, kuid see-eest on suur looduslik bassein. Siia saab kaasa võtta ka lapsi, nende jaoks on eraldi basseinid ja lombid, kus nad saavad muretult veemõnusid nautida.

Kuna tegemist on basseiniga, siis selles ei ole laineid. Basseinis on vesi ka mõõna ajal.

Playa de las Burras

See pisike rand on San Agustini lähedal. Rannas oma pisike baar, millest jooke või tapaseid ostes saad neid rannaliival nautida.

Promenaad ühendab las Burrase randa San Agustini rannaga.

Ainuke puudus on auto parkimiskohtade vähesus.

Playa El Pirata

Kui minna las Burrasest edasi pealinna poole, on järgmiseks väikeseks rannaks El Pirata. Sellesse randa viivad ainult trepid, seega on lapsevanriga või ratastooliga kohale pääsemine üsna raskendatud. Rannas ei ole valvet ja on must liiv. Kuid selle eest on see vaikne ja kohalike poolt armastatud.

Playa de Montaña Arena

See rand on täielikult peidus ja üsna raskesti ligipääsetav. Küll mitte ametlikult, kuid selles rannas käiakse palju koertega.

Asub rand Maspalomasest Mogani poole minnes. 

Kui teil on soobv maailmaga ühendus katkestada, siis minge sinna randa. Sellesse kohale jõudmine on juba omaette katsumus ning seetõttu ei ole seal ka palju inimesi.

Meeldib see rand enamasti kohalikele.

Playa Patalavaca

Patalavaca rand kuulub Mogani haldusüksusesse. Kui on tõus, siis rand muutub nagu kaheks, mõõna ajal saab vabalt jalutada kogu rannas.

Ranna ääres asuvad kortermajad, mis muudab selle õhustiku nagu linnarannaks. Olemas on ka söögikohti, pood ja ka väike rannabaar.

Playa Aquamarine

See rand asub Patalavaca ja Anfi-Mari vahel. Sinna pääsemiseks peab auto jätma kas Patalavacasse või Anfi-Mari ning jalutada. Rand on väga sobilik väikelastega peredele, sest seal ei ole suuri laineid - asub rand kahe muuli vahel.

Playa Melenara

See on üks suurimaid Telde piirkonnas asuvaid randasid.

Rannas mõne meetri kaugusel ookeanis on suur Neptuni kuju. 

Rannas on peenike must liiv, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel vetelpääste valve. Ranna ääres on promenaad, millelt leiate ka söögikohtasid.

Kui saarel on üsna tugev tuul, siis selles rannas on see veel võimsam. Seega tasub enne sinna randa minemist kontrollida.

Gran Canaria legendid

 Gran Canaria legendid

Hundiks moondunud vanaisa (Agaete)

Agaetes inimesed räägivad, et on olemas üks vana mees, kes on nii karvane, et näeb välja nagu valge hunt. Teda hüütakse Vanaisa Hundiks. Kui lapsed valetavad, siis Vanaisa Hunt sööb nad ära. Agaetes on ära söödud üks laps.

Casandra puu (Tejeda)

Kunagi oli Tejedas üks väike tüdruk, kelle nimi oli Casandra. Ta oli nii kole, et nägi välja nagu nõid. Naabrid olid tema pärast hirmul ja ühel päeval sidusid ta männi külge Las Niñas Damis ning põletasid ta elusast peast. Sellest ajast seda puud kutsutakse Casandra puuks. Inimesed on tuulega kuulnud, kuidas tüdruk puu juures nutab.

La Laguna tõrvik (Valleseco)

Lugu juhtus ühe noore mehega, kes elas Zumacalis. Ta käis iga õhtu külastamas on pruuti Madre del Aguas Vallesecos. Ühel pimedal õhtul hakkas tuul üsna valjult puhuma, muutudes tormiks. Poiss murdis ühe tüki ristist, mida kutsuti "Cruz de la Laguna" ja tegi sellest tõrviku, millega ta valgustas oma teed. Kuid just sel hetkel, kui poiss jõudis koju, kukkus ta maha ja suri. Sellest ajast peale on nähtud öösel valgust sellel teel, mida mööda poiss käis. See on sama poiss, kes kaotas oma hinge, sest tegi pattu risti põletades.

Callaos (Santa Lucia de Tirajana)

Üks vana mees elas Sardinas ja tal oli puust kirst, mida ta ei lubanud kellegil puutuda. Millal iganes ta lapsed küsisid, mida ta seal hoiab, vastas vana mees "Callaos (Vaikus). Lapsed, kui ma suren, siis te näete. Kui vana mees suri, lapsed avasid selle kirstu ja olid tõsiselt üllatunud - nad leidsid sealt seest just selle, mida isa neile ütles - vaikuse - sisaldades väikseid kivikesi.

Kummituslik sõjalaager (Agüimes)

Palju aastaid tagasi oli Arinaga mägedes sõjalaager, kus armee käis treenimas. Kui aga sõjaväelased lahkusid, hakkasi seal käima noored armunud, et ennast teiste eest peita. Inimesed, kes on Ariunagas käinud, on kuulnud tunnelites sõjaväelaste hääli. Nad on öeldnud, et hääled kuuluvad sõdurite hingedele, kes sõjas surma said. Nad pidavat ekslema just nendes kohtades, kus on seintesse nende nimed söövitatud.

Päkapiku mütsid (Valsequillo)

Valsequillos elas üks mees, kes käis iga päev oma kitse söötmas. Pimeadas tagasi tulles pidi ta alati mööduma surnuaiast. Iga kord kui ta surnuaiast pimedas möödus, oli tal tunne nagu päkapikk varastaks tema peast mütsi. Ühel päeval otsustas mees minna hommikul surnuaeda ja nägi, et seal ripuvad okstel tema mütsid. Mõnikord paneb pimedus meid tundma asju, mis tegelikkuses ei vasta tõele

Vereimejad (Teror)

Lugu räägib sellest, et kuskil Finca de Osorios kohtuvad võlurid ja nõiad, et tähistada rituaale, mille raames ohverdatakse loomi ja isegi vastsüninuid lapsi. Neid võlureid ja nõidasid kutsutakse vereimejateks. Ohverdusteks kasutati naabrustes olevate külade lapsi ja loomi.

Cruz del Gamonal (San Mateo)

Inimesed räägivad, et San Mateos oli palju karjaseid ja igal karjasel oli oma lammaste karjatamiseks kindel koht. Kuid ühel päeval üks karjastest ajas oma lambad teise karjase maale ja teine kolmanda maale. Lõpuks läksid kolm karjast nii riidu, et peksid üksteist surnust. Iga karjase haual on oma rist ja selleks ongi San Mateos Cruz de Gamonal kolm risti.

Veskikivi (Guia)

Aastaid tagasi oli küla, kus gofio veskis oli veskikivi nii kulunud, et möldril tuli tellida uus. Uus kivi pidi kohale toimetatama vaguniga. Kuid kivi oli nii raske, et vagunrattad paindusid selle raskuse all ja tuli teha peatus Risco de la Aguilillas nende parandamiseks. Paradati rattad väga kiiruga, sest kohale pidi jõutama veel enne hämarat. Kui vagun taas liikvele läks mäest üles, tuli üks ratas alt ära. Vagun läks ümber, veskikivi veeres alla ja purunes. Selle tükid on siiani samas kohas ja seda kohta nimetatakse Millstoneks.

Seakasvataja ja eesel (Mogan)

Ühel päeval oli seakasvataja väga vihane oma eesli peale, kes ei tahtnud edasi liikuda. Seakasvataja jooksis naabermehe juurde ja see ütles, et oled loll ja tema võib panna eesli taas liikuma. Naabrimees tõstis eesli saba üles ja pani sinna alla bensiini. Eesel hakkas nii kiiresti jooksma, et keegi ei saanud teda enam kätte. Kuna seakasvataja oma eeslit enam kätte ei saanud, küsis kuidas ta nüüd eeslile järele jõuab. Naabrimees pani ka talle bensiini samasse kohta ning seakasvataja hakkas väga kiiresti jooksma. Jõudes oma eeslile järele, hüüdis talle. "väljakul näeme".

Nõidade mägi (Telde)

Palju aega tagasi France mäel oli näha nõidasid laulmas, tantsimas ja naermas ümber lõkke. Kuna seal oli väga palju nõidasid, kutsutakse seda kohta praegu nõidade mäeks. Ja lugu räägib järgmist. Kui naine hakkas sünnitama, läks mees mõne naabriga ämmaemandale järele. Tagasi tulid nad kolmekesi üskteise järel rivis, kõige ees mees laternaga, kellel olid käes käärid ristikujuliselt avatult - nõidade peletamiseks. Kui oleks ämmaemand üksi tulnud, oleks nõiad teda rünnanud ning ta ei oleks sünnitajat aidata saanud.

Peo kummitus (Galdar)

Palju aastaid tagasi toimus Galdaris autoavarii Santiago festivali ajal ja surma sai poiss nimega Miguel. Mitmed aastad hiljem saabus Galdari Santiago festivalile väga ilus tüdruk, kes tantsis terve peo ühe poisiga. Peo lõppedes pakkus poiss ennast tüdrukule saatjaks, millega tüdruk nõustus. Kuna nad jalutasid läbi tunneli, hakkas tüdrukul jahe ning poiss pakkus oma jakki talle soojendamiseks öeldes: "Sa võid selle homme tagasi tuua sellel aadressil".Kui tüdruk järgmine päev läks poisi öeldud aadressile, et tagastada jakka, avas ukse naine. Tüdruk selgitas eile juhtunut ja soovis tagastada poisi jaki. Naine küsis, kus nad jalutasid. Tüdruk selgitas nende marsruuti ja teatas, et tunnelis hakkas tal jahe ja seal andis poiss oma jaki. Naine teatas, et see on tema poeg, kes selles tunnelis autoavariis kolma aastat tagasi surma sai. Seejärel läksid nad koos surnuaeda poisi hauale ning hauakivil oleva pilid järgi tundis tüdruk poisi ära. 

Täku aedik (San Bartolome de Tirajana)

Inimesed on rääkinud, et Amuragas oli üks karjane, kes läks Kuubale oma õnne otsima. Kuna ta õnne sealt ei leidnud, kohtus ühe shamaaniga. Viimane andis talle teada, et sinu õnn on sinu enda kodukülas täku aedikus. Mõnikord ei pea sa kuskile kaugele rändama rikkust otsima, see võib olla sinu enda lähedal kodus.