Gran Canaria põhjaosa

 Gran Canaria põhjaosa 

Alustage sõitu Las Palmasest ja esimene peatus on Arucas. Sellest linnast on võimalik lugeda eraldi postitusest.

Kindlasti tehke seal jalutuskäik ja külastage Arehucase rummitehast.

Arucasest võtke suund Firgasesse. See linn asub Monte Doramase looduspargis. Teel läbite suuri põllumajandusalasid, mille suurimad kultuurid on kartul ja mais ning tehakse ka juustu. 

Firgases tehake väike jalutuskäik kesklinnas, kus on purskkaevud, vana 16 sajandist vesiveski ja veelgi kasutuses. Selles veskis tehakse gofio jahu. Sellest teen eraldi postituse. Veski on vanim Kanaari saartel.

Nüüd võtke suund Moya linnale. Sinna sõit on mööda käänulisi mägiteid, kus näete väga ilusaid vaateid - mägesid, kuristikke, põllumaid. Moya linnakesest on blogis olemas eralid postitus, loe mida seal vaadata.

Moyast sõitke edasi GC-700 teel kuni jõuate Los Tilos de Moyani. Seal on veel säilinud roheline mets, mis enne kattis peaaegu kogu saare põhjaosa. Selle loorberimetsa kohta saate rohkem infot seal asuvast majakesest ja teha ka väikese tiiru (2,1 km).

Sama teed edasi minnes kuni GC-160ga liitumiseni saabute Fontanalesi linna. Seal tehke taas väike jalutuskäik - vanad majad, restoranid ja uus kirik (1974). Siia linna saabuvad pühapäeviti ka kohalikud, et koos nautida maitsvaid toite restoranides. Selle linna lähedal on mujalt saarelt juba hääbunud rändkarjatus veel säilinud. Ehk õnnestub teil seda ka näha ja sellest rohkem kuulda.

Siit edasi sõites jõuate Montana Altani, kus on gofio veski ja mitmeid traditsioonilisi restorane. Casa de Queso leiad just siit lähedalt, kindlasti kes armastab kitse- ja lambajuustu, minge läbi. Kui veab saate maitsta ja kindlasti saate kaasa osta selliseid imemaitsvaid juuste nagu Do Queso de Flor de Guia, Queso de Media Flor de Guia ja Queso de Guia.

Sõitke edasi ja umbes 15 km pärast olete maalt saabunud linna, Guia linna. Jalutage selle slinna sringi, et nautida ilu ja maitsta kondiitriäride tooteid. 

Guia linnas maiustatud, sõitke edasi mööda GC-70 kuni jõuate Cenobio de Valeroni. Selles massiivses pärismaalaste toidusäilitamise labürindis saate ringi jalutada. Kalhuseina on õõnestatud umbes 300 õõnsust, milles hoiti vilja, toitu ja ka väärisesemeid. Ehitati see aborigeenide poolt üle 500 aasta tagasi. Sisse saate lunastades pääsme, mis maksab 3 eurot. Avatud on see turistidele suveperioodil 10-18 ja talveperioodil 10-17.

Kui see suure ajalooväärtusega koht on nähtud, võtke suund Galdarile - vanale pealinnale. Sellest linnast on eraldi juttu Galdari postituses.

Enne kui hakkame tagasi pöörama peame veel külastama Agaete piirkonda. Agaete on alevik, millest on eraldi juttu Agaete postituses.

Agaetest saate lühikese sõiduga või ka jalutades sadamasse Puerto de las Nieves. Ka sellest on juttu Agaete postituses.

Eraldi tasub mainida Maipes de Agaetest. See on üks suurimaid aborigeenide matmispaiku saarel. Siit leiate enam kui 700 hauaga kalmistu, millest mõned hauad on vanemad kui 1300 aastat. Mõne haua kõrgus on lausa 3 m ja läbimõõt 8 m. Saate seal iseseisvalt jalutada või teha seda koos giidiga. Sissepääas on 3 eurot ja avatud suveperioodil 10-18 ning talvel 10-17. 

Nüüd keerame tagasi pealinna poole. Minge mööda GC-2 kiirteed. Siit jõuate pealinna üsna kiiresti. Kui te aga tahate veel näha ja keha kinnitada, tehke seda San Andresis, kus leiate häid restorane. Kui aga on soov natiuke vees sulistada, minge läbi El Puertillo de Bañaderosest, kus on looduslikke basseine ja muidugi ka restorane.

Saare lõunatuur

 Saare lõunatuur

Alustage Maspalomase tuletorni juurest. Siit saad juba jalutada Maspalomase düünidesse võttes sunna ranna ääres Playa del Inglesi poole. Düünid on looduskaitse all ja see on rändlindude pesitsuspaik. Düünides jalutamiseks on juba ette märgistatud rajad - ära astu kõrvale, sellega rikud ökosüsteemi ja võid oma ehmatuseks saada ka kopsaka trahvi. 

Maspalomase majakas andis oma esimese valgusjuhise laevadele 1890 aastal. See on üks Kanaari saarte vanimaid ja kõrgemaid, 60 meetrit. 

Enne siit lahkumist otsi üles Punta Mujeri leiukoht. Seal on selgitavad tekstid mitmes keeles. 

kui Punta Mujer on üle vaadatud, võtke suund Fataga poole. 

Kui kellegil on soov uurida lähemalt aborigeenide eluviisi ja kultuuri, siis võib teel teha peatuse Mundo Aborigeni vabaõhumuuseumis. Sellest muuseumist on juttu eraldi blogipostituses.

Teel mööda GC-60 laskute kuristikku kohta nimega Arteara. Selles väikeses kohas asub palmipuude oaas. Selle kuristiku lääneserva, vaadatuna Arteara majade juurest, kasutasid aborigeenid matmispaikade ehitamiseks. Seda kohta nimetatakse Arteara nekropoliks, mille pikkus on lausa 2 km. Siin on enam kui tuhat matmispaika, mis muust maastikust on eristatav. Kogu nekropoli ümbritseb kivist müür, millest osa on siiani säilinud. 

See on Kanaari saarte suurim aborigeenide kalmistu. Teil võib õnnestuda eristada kuningas Tumuluse matmispaik, kus pööripäeva koidikul päike seda valgustab. Kahjuks nekropoli infopunkt on siiani suletud ja teavitus Covid 19. Loodetavasti see siiski varsti avatakse uuesti ja saab ka sisukamat infot. Jalutada selles saab omapäi, sealt läheb läbi ka matkarada.

Kui võtate suuna Fataga poole, siis teele jääb üks hea Aloe Vera tehasepood. Tasub külastada, kellel on huvi selle imetaimest tehtud kreemide ja muude vastu.

Varsti jõuate maalilisse linnakesse Fataga. Saate linnakeses teha lühikese jalutuskäigu mööda kitsaid tänavaid, leiate siit mõne restorani ja käsitööpoode.

Edasi sõites mööda GC-60 leiate veel ühe palmisalu ja ühe saare vesiveskitest, Cazorla veski. Kõrgus on sellel 12 meetrit, te kindlasti näete seda. Tehke peatus ja uurige lähemalt. Vesiveski 12 meetri kõrgune raam, veski ja möldri kodu on tunnistatud kultuuriväärtuseks. Selle läheduses asub restotran ja saate ka hotelli endale broneerida.

Nüüd suund Tuntesesse. Enne kui hakkate linna jõudma, on ristmikul suur viit - Mirador de San Bartolome, keerake selle suunas. Jõuate vaateplatvormile, kus teie ees laiub imeilus linnake ja näete ka palju kaugemale. On põhjust peatuda, pildistada ja nautida.

Meie järgmine peatus on Tuntes (San Bartolome aborigeenideaegne nimetus). Võtke see aeg ja jalutage Tunteses. Teel olles te ei näe ühtegi viita Tuntesele, viitadel on linnakese praegune nimetus: San Bartolome. Tuntesest võtke suund GC-550 peale, et minna juba ranniku poole. Esimeseks peatuseks on Santa Lucia de Tirajana. Sellest linnast on juttu eraldi blogipostituses. Santa Luciast on pärit mejunje - kodune liköör, mis on valmistatud rummist, meest, sidrunist ja aromaatsetest ürtidest. Selles piirkonnas leiate väga palju oliivipuid. Kui siit on pärit mejunje jook, siis söögi poolest on tuntud mojo maitseainetega marineeritud oliivid. Nii mejunjet kui ka oliive pakuvad kohalikud baarid ja restoranid. 

Edasi pisut sõites, umbes 12 km jõuate La Sorruedasse viiva tee ristumiskohta. Keerake sisse ja leiate palmisalu, tehke peatus ja vaadake selle suure palmisalu ilu. Edasi sõites leiate maagilise koha, mis oli viimane aborigeenide vastupanukoht hispaanlastest vallutajatele 15 sajandil. Jätke auto parklasse ja tehke väike ringkäik. 

Teel sinna on pisike linnake, kus on ka parkla, sõitke sellest edasi ja jõuate teise parklasse. Mäletan, et sinna ei saanud sõita autokaravanidega.

La Fortaleza

Ansiidi kindluses leiate mitmeid ruume, kus on olemas selgitavad sildid ja ka puutetundlik ekraan veelgi lähemalt info saamiseks. Käige see läbi ja saate palju rohkem aimu siin elavatest inimestest.  Ühest suurest ruumist leiate matmiskoopia ja teisest suure eluruumi. 

Edasi Agüimesi poole sõites käige läbi Cuevas del Gigantesest. Edasi liikudes paar kilomeetrit mööda maatees jõuate El Granero de Risco Pintado koopa juurde. On teeviidad, kuid need võivad jääda märkamata. Soovitan kasutada googlemapsi nende leidmiseks.

Cuevas del Gigantes

Granero de Risco Pintada

Nendes kahes tasub käia, imelised vaated maastikule ja ajalooline hõng, millest saate aimu aborigeenide elustiilidest. Esimesel neist on kuni 15 koobast koos, millest kolm on suured - sellest ka selle nimetus. Teisel, Granero de Risco Pintada tippu tasub minna vaatama imelist vaadet ning vaadata vulkaanilisse kivimisse raiutud aita. Kui Mundo Aborigenis on nagu muuseumi tarvis ehitatud koobaselamud, siis siin on autentsed. Saate muuseumist saadud infoga aru, kuidas nende elu tegelikkuses välja nägi.

Jätkates mööga GC-550 sõitmist jõuame imelisse linna nimega Agüimes. Selles linnas on mitmeid restorane, kohvikuid, muuseume ja San Sebastiani kirik. Agüimesi ajaloolises keskuses tasub teha üks jalutuskäik. Kui jätkate peale jalutuskäiku sõitu, siis jõuate järgmisse linna Ingenio. Käige selles linnas jalutamas La Candeleria väljakul, leiate linnast ka kanaari kivide ja käsitöömuuseumi. 

Siit võtke suund juba tagasi, läbides Carrizali, mis oli endise piiskopi Don Diego de Muro elukoht. 1496 aastal. 

Kui selles kohas on käidud, olete juba väga palju tutvunud saare lõunaosaga ja saanud ajaloost palju teadlikumaks. Aeg on minna puhata ja nautida õhtuseid maitseelamusi oma hotellis.

Metsik Gran canaria - saare edela osas olevad looduslikud ja ajaloolised kohad

 Gran Canaria saaretuur edelas

Keda huvitab ajalugu, arheoloogia ja metsikum loodus, soovitan külastada saare edelaosa. Valmis peab olema pikaks autosõiduks kuna seal on emauses mägiteed. Nagu mägiteel ikka, suuremal on eesõigus ja kohates ekskursioonibussi, on neile viisakas teed anda. Väiksem auto tagurdab mägiteel möödasõiduks tehtud laiemasse osasse.

Alguse saab see pikk ja huvitav reis Puerto de Moganist. Juba siin tasub ära käia esimeses huvitavas ajaloolises kohas - Cañada de los gatos. Sellest arheoloogilisest tsoonist leiad infot enne hispaanlaste aega saarel. Selle saareelanike elukoha vanuseks loetakse rohkem kui 1300 aastat. Asub see ookeani ääres ja oli elanikele just õige valik - hea viljakusega maa harimiseks, vesi lähedal, kust hankida kalu toiduks, mägedest voolav vesi, mida kasutati joogiks ja hea kliima. Tänasel päeval on see avatud külastajatele, kellel on huvi ajaloo vastu. Sealt on ka näha sadam. Samuti saab sealt kaljäärsele väiksele matkarajale. Kes tahab panna proovile oma kõrguskartuse, käige läbi.

Avatud on Cañada de los gatos teisipäevast pühapäevani, sissepääs on 4 eurot. 

Cañada de los gatosest võtke suund Mogani poole. Enne Mogani linnakest näete tuuleveskit Molina Quemado, tuntud ka kui Molina de Viento. veski välisläbimõõt on 6,1 m ja sisemine läbimõõt 4,5 m, kõrgus 7 m. Suure tõenäosusega ehitati veski 19 sajandil, kuid täpne aeg on teadmata. 19 sajandi viimastel aastatel põles veski täielikult maha, alles jäid vaid müürid. Legend räägib, et veski pani põlema La Aldela karjane kättemaksuks linnavõimusele. Sellest ajast kannab ka veski nimetust Molina Quemado. 

1997 aasta lõpus algatati veski taastamise projekt, milles osales ka Mogani linnavalitsus. Taastamine algas 1998 aasta maikuus. peale veski taastamist on sellest saanud naabruskonna tõeline sümbol.

Veski juurde on ka paigaldatud valgusfoor, et oleks tagatud turistide ohutu tee ületamine. Veski sees on avatud muuseum, kus saab vaadata veski töökorraldust ning aimu erinevatest saarel kasvatatavatest teraviljadest.

Veski juurest edasi sõites mööda GC-200 teed jõuad sügavamale saare lääneossa. Lääneosas jõuad Lomo de Veneguerasse. Korraks peatudes saad nautida imelist vaadet rannikule ja ümbrusele. Edasi sõites näed põllumajandusmaastikku kuni ooekanini. Siin ei ole turistidele mõeldud hotelle. 

Venegueras saad nautida põliste Gran Canaria elanike elamuid, mis on veel tänagi kasutuses.

Majad selles pisikeses asulas on nagu ehtsas kauboifilmis. Esimene mainimine, mida teatakse on 1865, kus külas elas ainult 3 inimest. Külas jalutades näete kaktuseid, mis on mitme meetri kõrgused. Selles piirkonnas leiab palju põllumajandust, kus kasvatatakse apelsine, avokaadosid ja mangosid. Külast viib ka vanas jõesängis rada rannikule, pikkuseks umbes 8 km. Kui on soov matkata, saab just siit külast võtta suund rannikule ja kokku teeb see matkarajana 16 km. 

Külast leiate ka mõne baari ja restorani keha kinnitamiseks.

Siit edasi sõites jõuate kohta, kus näete värvilisi kaljuseinu. Koha nimi on Los Azulejos de Veneguera. Kindlasti tehke peatus pildistamiseks ja lugege kindlasti selle tekkimise lugu.

Kui olete pildistanud, jätkake sõitu. Jõuate üsna pea Tasartesse. Siin ootavad teid maamajad ja saate ehk ka juustu maitsta. Tasarte järel tehke peatus Tasarticos. Selles väikeses asulas on ainulaadne restoran, kus kindlasti maitske kaheksajalgasid - restoran lubab gastronoomilist üllatust maitseelamustega. 

Jätkates mööda GC-200 jõuate La Aldea kuristiku madalamatesse osadesse, kus kasvatatakse väga palju tomateid. Saagi koristamisel võivad need jõuda ka teie söögilauale Hollandi juur- ja puuvilja kaupomeeste kaudu. 

San Nicolas küla

See on peale sõidu algust üks suurimaid linnu La Aldea de San Nicolas. Siin on nii hotelle kui ka maamaju. See on väga mitmekesine linn, mis on ümbritsetud järskude mäemoodustistega. San Nicolasest leiate mitmeid muuseume, mis elavalt kirjeldavad selle koha ajalugu. Muuseume on kokku 13 ja need on linnaelanike endi loodud: juuksur, äädikapood, tomatipood, maameditsiin, keraamikakeskus, puusepatööstus, gofioveski ja palju muud. Kahjuks osad muuseumid on oma tegevuse lõpetanud, sisse ei pääse ja on üsna räämas. Sellegipoolest tasub need üles otsida, sest nii mõnigi on veel väljast üsna pilku köitev.

Siit minge juba otse ranniku poole La Aldea sadamasse. Vahetult enne kohale jõudmist on Lomo de Casernoese arheoloogiline leiukoht, kus on enne hispaanlaste aja eelsete ehitiste kogum. Ookeani äärde jõudes ootavad teid restoranid, kus enamuses pakutakse selles piirkonnas püütud värskest kalast toite. Tasub proovida. 

Selles sadamas toimub igal aastal 11 septembril suur festival Fiesta del Charco. Väikeses laguunis nimega La Marciega hüpatakse riietega vette, et seal kätega kalu püüda. See on muistsete saareelanike komme hispaaniaeelsel ajal. 

Edasi kulgeb marsruut mööda kitsaid mägiteid, mille ääres näete mitmeid veehoidlaid. Need hoidlad on selle põllumajanduspiirkonna niisutamiseks. Teel on mitmeid vaateplatvorme, kus saate nautida ilusaid vaateid ja teha mälestuseks pilte. Viimane neist on Mirador del Molino, kus saate vaadelda mitmeid veehoidlaid ja akvatukte. 

Kui olete ilusaid vaateid nautinud, sõitke edasi Acusa Seca koobastesse. Koobasmajade juures on olemas ka parkla umbes 6-7 autole. See ei ole väga suur turismimagnet, seega saate mööda radasid jalutada üsna segamatult. Acusa Secas koosneb koobasmajadest ja edasi jalutades leiate ka mägedesse uuristatud koopaid. 

Kui koopad üle vaadatud võtke suund Artenarale. See on saare kõrgeim omavalitsusüksus, 1270 m üle merepinna. sellest piirkonnast leiate palju koopaid, ka selliseid, mille saate bookingu kaudu broneerida.  Umbes 400 m kaugusel Artenara keskusest asub Virgen de la Cuevita. See tasub külastamist ja ka saate infot selle tekkeloost 

Artenara on küll väga väike linnake, kuid seal on mitmeid vaateplatvorme. Leiad rohkem infot Artenara linnakese postitusest.

Järgmiseks peatuseks valige Tejeda. See linnake asub peaaegu Gran Canaria tipus. Sellest linnast leiate nii maahotelli kui ka maamaju, muuseume ja ka ravimtaimede keskuse. Seda piirkonda nimetatakse ka mandlimaastikuks, ka sealne toit on enamuses mandlitega seotud. Otsige üles Dulceria Nublo, saate saare maitsvamaid tooteid mandlitest. 

Tejedast algab tee tagasi alguspunkti poole, kuid natuke teist kaudu kui siia saabusite. Linnast väljumiseks kasutame sama teed GC-60, varsti jõuate Roque Bentayga juurde. Veel edasi sõites peab peatuse tegema traditsioonilises restoranis Ayacata. Peale restorani on järgmiseks peatuseks Las Niñase tamm. Siin saate puhata, olemas on piknikulauad, telkimisplats, lauad ja tualetid.