Metsik Gran canaria - saare edela osas olevad looduslikud ja ajaloolised kohad

 Gran Canaria saaretuur edelas

Keda huvitab ajalugu, arheoloogia ja metsikum loodus, soovitan külastada saare edelaosa. Valmis peab olema pikaks autosõiduks kuna seal on emauses mägiteed. Nagu mägiteel ikka, suuremal on eesõigus ja kohates ekskursioonibussi, on neile viisakas teed anda. Väiksem auto tagurdab mägiteel möödasõiduks tehtud laiemasse osasse.

Alguse saab see pikk ja huvitav reis Puerto de Moganist. Juba siin tasub ära käia esimeses huvitavas ajaloolises kohas - Cañada de los gatos. Sellest arheoloogilisest tsoonist leiad infot enne hispaanlaste aega saarel. Selle saareelanike elukoha vanuseks loetakse rohkem kui 1300 aastat. Asub see ookeani ääres ja oli elanikele just õige valik - hea viljakusega maa harimiseks, vesi lähedal, kust hankida kalu toiduks, mägedest voolav vesi, mida kasutati joogiks ja hea kliima. Tänasel päeval on see avatud külastajatele, kellel on huvi ajaloo vastu. Sealt on ka näha sadam. Samuti saab sealt kaljäärsele väiksele matkarajale. Kes tahab panna proovile oma kõrguskartuse, käige läbi.

Avatud on Cañada de los gatos teisipäevast pühapäevani, sissepääs on 4 eurot. 

Cañada de los gatosest võtke suund Mogani poole. Enne Mogani linnakest näete tuuleveskit Molina Quemado, tuntud ka kui Molina de Viento. veski välisläbimõõt on 6,1 m ja sisemine läbimõõt 4,5 m, kõrgus 7 m. Suure tõenäosusega ehitati veski 19 sajandil, kuid täpne aeg on teadmata. 19 sajandi viimastel aastatel põles veski täielikult maha, alles jäid vaid müürid. Legend räägib, et veski pani põlema La Aldela karjane kättemaksuks linnavõimusele. Sellest ajast kannab ka veski nimetust Molina Quemado. 

1997 aasta lõpus algatati veski taastamise projekt, milles osales ka Mogani linnavalitsus. Taastamine algas 1998 aasta maikuus. peale veski taastamist on sellest saanud naabruskonna tõeline sümbol.

Veski juurde on ka paigaldatud valgusfoor, et oleks tagatud turistide ohutu tee ületamine. Veski sees on avatud muuseum, kus saab vaadata veski töökorraldust ning aimu erinevatest saarel kasvatatavatest teraviljadest.

Veski juurest edasi sõites mööda GC-200 teed jõuad sügavamale saare lääneossa. Lääneosas jõuad Lomo de Veneguerasse. Korraks peatudes saad nautida imelist vaadet rannikule ja ümbrusele. Edasi sõites näed põllumajandusmaastikku kuni ooekanini. Siin ei ole turistidele mõeldud hotelle. 

Venegueras saad nautida põliste Gran Canaria elanike elamuid, mis on veel tänagi kasutuses.

Majad selles pisikeses asulas on nagu ehtsas kauboifilmis. Esimene mainimine, mida teatakse on 1865, kus külas elas ainult 3 inimest. Külas jalutades näete kaktuseid, mis on mitme meetri kõrgused. Selles piirkonnas leiab palju põllumajandust, kus kasvatatakse apelsine, avokaadosid ja mangosid. Külast viib ka vanas jõesängis rada rannikule, pikkuseks umbes 8 km. Kui on soov matkata, saab just siit külast võtta suund rannikule ja kokku teeb see matkarajana 16 km. 

Külast leiate ka mõne baari ja restorani keha kinnitamiseks.

Siit edasi sõites jõuate kohta, kus näete värvilisi kaljuseinu. Koha nimi on Los Azulejos de Veneguera. Kindlasti tehke peatus pildistamiseks ja lugege kindlasti selle tekkimise lugu.

Kui olete pildistanud, jätkake sõitu. Jõuate üsna pea Tasartesse. Siin ootavad teid maamajad ja saate ehk ka juustu maitsta. Tasarte järel tehke peatus Tasarticos. Selles väikeses asulas on ainulaadne restoran, kus kindlasti maitske kaheksajalgasid - restoran lubab gastronoomilist üllatust maitseelamustega. 

Jätkates mööda GC-200 jõuate La Aldea kuristiku madalamatesse osadesse, kus kasvatatakse väga palju tomateid. Saagi koristamisel võivad need jõuda ka teie söögilauale Hollandi juur- ja puuvilja kaupomeeste kaudu. 

San Nicolas küla

See on peale sõidu algust üks suurimaid linnu La Aldea de San Nicolas. Siin on nii hotelle kui ka maamaju. See on väga mitmekesine linn, mis on ümbritsetud järskude mäemoodustistega. San Nicolasest leiate mitmeid muuseume, mis elavalt kirjeldavad selle koha ajalugu. Muuseume on kokku 13 ja need on linnaelanike endi loodud: juuksur, äädikapood, tomatipood, maameditsiin, keraamikakeskus, puusepatööstus, gofioveski ja palju muud. Kahjuks osad muuseumid on oma tegevuse lõpetanud, sisse ei pääse ja on üsna räämas. Sellegipoolest tasub need üles otsida, sest nii mõnigi on veel väljast üsna pilku köitev.

Siit minge juba otse ranniku poole La Aldea sadamasse. Vahetult enne kohale jõudmist on Lomo de Casernoese arheoloogiline leiukoht, kus on enne hispaanlaste aja eelsete ehitiste kogum. Ookeani äärde jõudes ootavad teid restoranid, kus enamuses pakutakse selles piirkonnas püütud värskest kalast toite. Tasub proovida. 

Selles sadamas toimub igal aastal 11 septembril suur festival Fiesta del Charco. Väikeses laguunis nimega La Marciega hüpatakse riietega vette, et seal kätega kalu püüda. See on muistsete saareelanike komme hispaaniaeelsel ajal. 

Edasi kulgeb marsruut mööda kitsaid mägiteid, mille ääres näete mitmeid veehoidlaid. Need hoidlad on selle põllumajanduspiirkonna niisutamiseks. Teel on mitmeid vaateplatvorme, kus saate nautida ilusaid vaateid ja teha mälestuseks pilte. Viimane neist on Mirador del Molino, kus saate vaadelda mitmeid veehoidlaid ja akvatukte. 

Kui olete ilusaid vaateid nautinud, sõitke edasi Acusa Seca koobastesse. Koobasmajade juures on olemas ka parkla umbes 6-7 autole. See ei ole väga suur turismimagnet, seega saate mööda radasid jalutada üsna segamatult. Acusa Secas koosneb koobasmajadest ja edasi jalutades leiate ka mägedesse uuristatud koopaid. 

Kui koopad üle vaadatud võtke suund Artenarale. See on saare kõrgeim omavalitsusüksus, 1270 m üle merepinna. sellest piirkonnast leiate palju koopaid, ka selliseid, mille saate bookingu kaudu broneerida.  Umbes 400 m kaugusel Artenara keskusest asub Virgen de la Cuevita. See tasub külastamist ja ka saate infot selle tekkeloost 

Artenara on küll väga väike linnake, kuid seal on mitmeid vaateplatvorme. Leiad rohkem infot Artenara linnakese postitusest.

Järgmiseks peatuseks valige Tejeda. See linnake asub peaaegu Gran Canaria tipus. Sellest linnast leiate nii maahotelli kui ka maamaju, muuseume ja ka ravimtaimede keskuse. Seda piirkonda nimetatakse ka mandlimaastikuks, ka sealne toit on enamuses mandlitega seotud. Otsige üles Dulceria Nublo, saate saare maitsvamaid tooteid mandlitest. 

Tejedast algab tee tagasi alguspunkti poole, kuid natuke teist kaudu kui siia saabusite. Linnast väljumiseks kasutame sama teed GC-60, varsti jõuate Roque Bentayga juurde. Veel edasi sõites peab peatuse tegema traditsioonilises restoranis Ayacata. Peale restorani on järgmiseks peatuseks Las Niñase tamm. Siin saate puhata, olemas on piknikulauad, telkimisplats, lauad ja tualetid.